Üha rohkem lapsi ja noori kogeb igapäevast ärevust ja ülemäärast muretsemist. Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud ärevushäirete all kannatavate laste ja noorukite hulk ning vaimse tervise kriisi taustal ei õnnestu neil sageli tõenduspõhise abini jõuda, mistõttu võivad tähelepanuta jäänud vaevused kujuneda krooniliseks häireks. Õigeaegne märkamine ja sekkumine on olulise tähtsusega.

Millal saab ülemäärasest muretsemisest häire?

Ärevushäiretele on iseloomulikud ülemäärane muretsemine, ärevus ja hirm, mis esinevad koos kehaliste sümptomitega, häirides lapse või nooruki igapäevast toimetulekut. Last võib vaevata püsiv mure tervise, vanemate, õppetöö, sõprade,  toimetuleku, eelseisvate kontrolltööde, soorituste jne pärast. Nad otsivad pidevalt kinnitusi ja julgustust.  Sotsiaalärevuse puhul kardetakse suhtlemisolukordi ja võõraid inimesi. Tuntakse hirmu, et teised inimesed mõtlevad neist halvasti või satutakse sotsiaalselt ebamugavasse olukorda. Lahutamiskartuse puhul on kesksel kohal hirm olla eemal oma vanematest. Ülemäärane muretsemine ja ärevus võivad põhjustada kõhuvalu, iiveldust, peavalu, pearinglust, keskendumisraskusi, uneprobleeme jm vaevusi.

Ärevushäirete tekkepõhjused ja säilimismehhanismid on seotud geneetilise eelsoodumuse, sotsiaalsete suhete, tõrjutuse või kiusamisega, õpiraskustega, krooniliste pereprobleemide, sotsiaalmeedia negatiivse mõju, psühhotraumade, erinevate psüühikahäiretega (autismispektrihäire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, depressioon, söömishäire jm).

Koolituse sisu:

• laste- ja noorukite psüühilise arengu eripärad;
• laste ja noorukite ülemäärase muretsemise ja ärevuse sümptomid;
• ärevushäirete avaldumine ja riskifaktorid;
• ülemäärase muretsemisega kaasnevad ohud, ärevuse seos teiste psüühikahäiretega;
• noorukite ohud: sõltuvusainete (alkohol, kanep jm) kasutamine ärevusega toimetulekuks;
• tõenduspõhised ravi- ja teraapiasekkumised;
• kuidas toetada last, noorukit või lähedast.

Koolituse läbinud osaleja:

• mõistab ülemäärase muretsemise ja ärevuse olemust ja tekkepõhjuseid ning avaldumisvorme;
• märkab tunnuseid, mis viitavad lapse või nooruki ärevusele ja ülemäärasele muretsemisele;
• mõistab, kuidas meeleolulangus on seotud ennast kahjustava käitumisega;
• teab millised ohud kaasnevad ülemäärase ärevuse kogemisega;
• teab esmaseid praktilisi abi- ja toetamisviise depressiivse, äreva või ülemääraselt muretseva lapse või nooruki abistamisel;
• teab, millal ja kuhu pöörduda abi saamiseks;
• teab, kuidas tulla toime tagasilangusega.

Õppekavarühm – Isikuareng
Tutvu õppekorralduse alustega

Varasematel koolitustel osalejate tagasiside:

“Materjal anti edasi loogiliselt ja huvitavalt, oli lihtne jälgida, põnev ja väga informatiivne. Kuna mind eelkõige huvitas just depressiooni ennetamise osa, siis sain kasulikke teadmisi, kuidas õpetada last ise rääkima, ilma et tal tekiks ülekuulamise tunne. Kuidas toetada lapse tervet kasvukeskkonda. Ja kuidas märgata depressiooni tunnuseid.”

“Jäin koolitusega ülirahule. Meie ajud teevad tööd eelkõige ellujäämise nimel, mitte õnnelik olemise nimel.”

“Koolitus oli ladus, selge ja teemad olid hästi loogiliselt järjekorras. Kuidas märgata muutusi lapse käitumises, temaga ausalt rääkida.”

“Antud koolitus oli hea alguseks. Selline hoovõtt või nii. Samas andis see ka mingi lähtepunkti, mingid stardipakud, kust nüüd minema hakata, mida jälgida, kuidas ennetada. Ennetus. Need põhivajadused, mis tuleb ära täita. No ja enesehool- ema enne ja lapsed järgi.”

“Väga rahulik, loogiline ja sujuv koolitus.”

“Näpunäiteid, et aru saada lapse seisundist.”

“Väga professionaalne lektor ja selgitab arusaadavalt.”

“Lektor selgitas väga lihtsalt ja arusaadavalt, mille poolest erineb lapse ja nooruki aju täiskasvanu omast ning seoseid aju arengu ja depressiooni tekke vahel.”