Lähtudes üleilmselt tuntud reeglist “mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt,” võiksime ju individuaalset maailmaparandustööd alustada august omaenese sokikannas, kuid…

Mis ikkagi on see kaugem eesmärk, mille nimel higistada, kas tõesti oleme nõus loobuma kehtivast lineaarsest majandusmudelist või valmistume üksnes lõputule materjaliringlusele ümber orienteeruma või üritame pöörduda tagasi endisaegsest talupojatarkusest kantud alalhoidliku elustiili juurde?

Auk sokikannas annab meile kätte õiged märksõnad, millele keskenduda kursuse käigus:

• materjalide hingeelu, s.t nende päritolu, koostis, kestlikkus ning kasutamisomadused tulenevalt toormest ja rakendatud töötlusviisidest;
• toodete prognoositav ja tegelik kasutusiga, sh planeeritud vananemine;
• materjalide ning valmistoodete ringlussevõtu teed esmase kasutustsükli järel;
• jäätmemajanduse pudelikaelad meil ja mujal maailmas.

Ühtlasi annab see meile võimaluse:

• võrrelda stiilinäiteid omaaegse kodumaise pärandkultuuri varamust (pärandamisest parandamiseni, kohendamisest ümbertegemise ja ümberpööramise, ülekatmise ning keerukamate kunstparandusteni) oma tänaste tarbimisharjumustega, samuti parandus- ja remonditöökodades pakutavate teenuste valikuga;
• rääkida kiirmoe, e-kaubanduse ja erinevate hooajaliste sooduskampaaniate ning osturallide keskkonnavaenulikust olemusest ja tagajärgedest.

I kohtumine: Materjalist jäätmeteni – eelarvamused, müüdid ja tegelikkus

• Esmane ja teisene toore, eetilised ja ebaeetilised materjalid, kas kõik on alati nii, nagu näib?
• Teostame terminoloogilise lahutuse ning selgitame välja, mille poolest erinevad taaskasutus, uuskasutus, korduvkasutus, ringlussevõtt, remodelleerimine, ümbertöötlemine jms ekslikult sünonüümideks peetavad mõisted. Milles seisneb müümata jäänud tekstiiltoodete kõrvaldamine, jäätmete ladestamine, utiliseerimine?

II kohtumine: Millal tarbeese tarbetuks jäätmeks muutub 

• Arutleme konkreetsete esemete näitel, millal üks või teine ese rämpsuks liigitub – kas juba siis, kui see läks masstootmisse, moehooaja lõppedes või alles siis, kui ese muutub kasutamiskõlbmatuks.
• Arvutame kokku oma isikliku (seljasoleva) rõivakomplekti senise kasutusaja ning võimaliku edasise kasutusaja aastates väljendatuna. Katsume prognoosida, mis põhjustel ja milliste jäätmete hulka võiksid need esemed tulevikus sattuda?
• Analüüsime temaatilise küsimustiku toel, kas meil jaguks piisavalt aega, tahtmist, praktilisi oskusi ning tööriistu või ka vastavate teenustööde pakkujaid, et teha oma tarbijakäitumises kannapööre kestlikkuse suunas. Ühtlasi mõtleme järele, kas endisaegne küllaltki olmejäätmevaba elukorraldus on tänapäeva tarbimisühiskonnas üldse saavutatav ning milliste soovitavate/ebasoovitavate tagajärgedeni see viia võiks.

III kohtumine: Praktilise käteosavuse test

• Iga kursuslane valmistab kääre, tange jms mehhaanilisi tööriistu kasutades ühe olemasoleva eseme ette nn “tekstiili tapamajja” ehk mehhaanilisele peenestusliinile suunamiseks. Paralleelselt mõtleme, kas ja kuidas oleks saanud nende asjade kasutusiga pikendada ning proovime tekkinud ülejääkidest midagi uut ja lahedat kokku monteerida.
• Vahetame omaenese kogemusi selle kohta, miks üks või teine asi omandab aja jooksul algsest märksa suurema ning aegumatu emotsionaalse väärtuse.

Kursuse läbinu:

• suudab korrigeerida oma igapäevast tarbijakäitumist;
• suhtub vastutustundlikult jäätmete sorteerimisse ja liigiti kogumisse;
• teeb senisest teadlikumad valikud nii ressursisäästu kui ka keskkonnahoiu kontekstis.

Foto: Caitriona Rogerson

Õppekavarühm – Keskkonnateadused
Tutvu õppekorralduse alustega