Perekonnalugu puudutab meid ühel või teisel viisil. Põhjuseks võib olla mõni kogemata kätte juhtunud vana foto või dokument või soov teada saada, kes on meie esivanemad. Nõnda algab püsivust nõudev teekond oma suguvõsa radadele. Hea õnne korral võib sugupuu uurimisega jõuda suisa 18. sajandi algusaastaisse.

Eestis on uurijatele loodud suurepärased võimalused: arhiivid on avalikud ning paljud allikad leitavad veebist. Ometi võivad suguvõsauurimise materjalid esmapilgul ära ehmatada, et mis on oluline ja mis mitte, millele rohkem tähelepanu pöörata ja millest alustada.

Kursuse eesmärk:

• jagada teavet, kuidas alustada iseseisva uurimistööga ning sugupuu koostamisega;
• kuidas orienteeruda peamistes kiriklikes ja ilmalikes allikates, mis aitavad üles ehitada suguvõsa raamistiku (sugupuu) ning täita see väärtuslike ainuomaste lugudega.

Kursus koosneb viiest kohtumisest ning arhiivikülastusest.

Kohtumistel räägime suguvõsauurimise põhitõdedest Eesti kontekstis, kaasa arvatud uuringute alustamisest, sugulussuhetest, perekonnanimede panekust ja nimede eestistamisest, isikuandmete kaitsest. Õpime praktikas kasutama Rahvusarhiivi virtuaalses uurimissaalis (ra.ee/vau/) säilitatavaid allikaid ja andmebaase, täidame tunnitööna esivanemate ehk kõugutabeli, jagame kogemusi kogutud andmete säilitamisest ja suguvõsauurimise väljundeist (sugupuu, kokkutulek, näitus, raamat vms).

Iga kohtumine lõpeb kursusel osalejate uurimistöös ettetulevate küsimuste aruteluga.

Kuues kohtumine on Rahvusarhiivi Tallinna uurimissaalis (Madara 24), kus tutvume hoidlatega ja arhiivi tööpõhimõtetega ning saame oma silmaga näha ja lugeda unikaalseid arhivaale.

Kursusel osaleja:

• teab eestikeelse genealoogia põhitõdesid;
• orienteerub peamistes genealoogilistes allikates ja oskab neid kasutada oma uurimuses;
• koostab iseseisvalt sugupuu.

Erakogu: Pulmad – Aussillal, 1935

Õppekavarühm – Ajalugu ja arheoloogia
Tutvu õppekorralduse alustega