Kodu ei ole pelgalt koht, kus kahe tööpäeva vahel ööd veeta. Seda enam meie esivanemate aegadel, mil elati suuresti maal mõisatele kuulunud külade taludes-saunades.

Talu oli kodu kõrval ka majandusüksus, millel oma kohustused mõisa ees. Samamoodi polnud mõis lihtsalt toretsev häärber mõisapargi südames, vaid toimiv põllumajandusüksus oma põldude, loomade ja inimestega.

Nõnda hõlmab kodukoht maal nii talusid, külasid, mõisaid, kirikuid, koole ja loodust. Hiljem valdasid, kauplusi, ametkondi. Linnas tänavaid, asumeid, tehaseid, kortermaju. Ja alati on keskmes inimene, tema perekond, amet, kohustused.

Ühteteist oma esivanemate kodukohast, elutingimustest, inimsaatustest saame teada oma vanematelt-vanavanematelt või sugulastelt, ent on veel hulganisti talletatut, milleni jõuda arhiivide vahendusel.

Kodukoha ajalugu on väga tihedalt seotud suguvõsa uurimisega ning piiri nende ajaloo abiteaduste vahele on keeruline tõmmata. Mitmed uurimisallikadki kattuvad. Väga sageli kasvabki huvi perekonnaloo vastu üle huviks ühes külas või ühel tänaval elava kogukonna vastu.

Kursuse eesmärk:

• jagada teavet, kuidas alustada iseseisva uurimistööga;
• tutvustada, milliseid väärtuslikke ja vajalikke ürikuid Eesti arhiivid sisaldavad, kuidas neis orienteeruda;
• kuidas lugeda käsikirjalist gooti kirja;
• millist infot digitaalsed dokumendid sisaldavad ja kuidas üldse aru saada, milline on vajalik teave.

Neli kohtumist:

1. Räägime taludest, küladest ja mõisatest.
Mis on adramaarevisjonid ja kuidas neid lugeda; rahvusarhiivi ja maa-ameti vanade kaartide rakendused; laenu- ja katastritoimikud; põllumajandusloendused.

2. Keskmes on inimene.
Tutvume peamiste kiriklike ja ilmalike allikatega suguvõsa uurimises.

3. Räägime elust noores Eesti Vabariigis.
Eelkõige mõisate riigistamisest ja asundustaludest, aga ka haridusest, kultuuri- ja seltsielust.

4. Võtame vaatluse alla mäluasutuste fotokogud.
Vaatame üle, mida jutustavad fotod  ja kust otsida vajalikku fotomaterjali.

Kui kursusel osalejad soovivad, siis toimub üks lisakohtumine Rahvusarhiivi Tallinna uurimissaalis (Madara 24), kus tutvume hoidlatega ja arhiivi tööpõhimõtetega ning saame oma silmaga näha ja lugeda unikaalseid arhivaale.

Koolituse lõpetanu:

• orienteerub peamistes kohaloolistes arhiiviallikates ja oskab neid kasutada oma uurimistöös;
• eristab erinevaid ajaloost ja riigikorrast tulenevaid etappe maakogukonnas;
• koostab iseseisvalt uurimuse huvipakkuvast talust, külast või piirkonnast.

Foto erakogust: Singeri õmbluskursused Saue mõisas 1926. aastal

Õppekavarühm – Ajalugu ja arheoloogia
Tutvu õppekorralduse alustega