Kursus vaatleb Eesti arhitektuurilugu umbes viimase sajakonna aasta jooksul, alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani, mil Eestis on kujunenud välja professionaalne arhitektuurikultuur. Kui eelmise sajandi alguses oli siinmail tegutsevaid väljaõppinud arhitekte veel napilt ja neid tuli suurprojektide jaoks tihtipeale naaberriikidest „laenata”, siis ajapikku loksusid paika erialase elu erinevad aspektid nagu arhitektuurihariduse andmine, arhitektide liidu loomine ja üleüldse arhitektuurikultuuri kui sellise tekkimine.

Iga loeng algab sissejuhatava pilguheiduga üldisemalt ühe perioodi arhitektuuriellu ja seda ümbritsevasse ajaloolisse konteksti. Sealt edasi keskendutakse juba konkreetsetele arhitektidele ning nende loomingule, mis kõige mitmekesisemalt annavad edasi antud perioodi erinevaid suundumusi ja on head stiilinäited.

• Esimeses loengus on käsitlemisel 20. sajandi algus ja eelkõige esimene iseseisvusperiood, kui suurte ühiskondlike muutuste keerises ja värskelt loodud suveräänse riigi kasvuraskuste kiuste pandi alus Eesti arhitektuurikultuurile nagu me seda täna tunneme (käsitletavad arhitektid: Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik ja Alar Kotli).
• Teise loengu keskmes on nõukogude periood, mil suure süsteemi väikese osana tuli balansseerida võimu poolt peale surutud direktiividega arhitektuuris ja ehituses (näiteks masselamuehitus), samal ajal säilitades oma identiteeti ja kultuuri (käsitletavad arhitektid: Valve Pormeister, Toomas Rein ja Raine Karp).
• Kolmandas loengus on teemaks taasiseseisvumisejärgne arhitektuur, kui juba mitmendat korda sajandi jooksul muutusid mängureeglid – arhitektid lõid oma arhitektuuribürood ja pidid plaanimajanduse asemel hakkama toimetama turumajanduse tingimustes; jõuliselt kerkis esile noorte arhitektide põlvkond, kes põhiliselt sai endale tööpõldu luua läbi aktiivse osalemise arhitektuurikonkurssidel jne (esialgne valik käsitletavaid arhitektuuribüroosid: Kavakava, Salto, Molumba ja Arhitekt Must).
• Neljas kohtumine toimub ekskursioonina Tallinna kesklinnas, mis võimaldab nii mitmetegi loengus käsitletud objektidega ka päriselus kohtuda ja avastada igapäevastest käimistest ehk veidi kõrvalejäävaid nurgataguseid.

Kursus on mõeldud nii kauaaegsele kui ka vastsele arhitektuurisõbrale, kes sooviks lähemalt tundma õppida Eesti ehituskunsti paremikku, majade sünnilugusid ja nende taga peituvaid arhitekte. Fookus on seekord seatud just Eesti moodsa arhitektuuri ajaloole kuna see on võrreldes vanema arhitektuurilooga – näiteks Tallinna vanalinn või mõisahooned –  mõnevõrra vähem tähelepanu saanud. Samas on enamus meie igapäevasest elukeskkonnast ehitatud just viimase sajakonna aasta jooksul. Loengud on illustreeritud rohke visuaalse materjaliga ja iga osaleja saab soovitusliku kirjanduse nimekirja, millega end sügavama huvi korral kursuse käigus või hiljem kurssi viia.

Õppekavarühm –ajalugu ja arheoloogia
Tutvu õppekorralduse alustega