Vähem tarbimist tähendab lihtsamat elu, usub Tallinna Rahvaülikooli koolitaja Liisa Aavik. Aprilli lõpus alustab tema juhendamisel e-kursus jäätmeteta eluviisist. Blogipostituses räägib Liisa, miks on oluline keskkonnateadlikkusest rääkida ning millised positiivsed mõjud prügivaba eluga kaasnevad.
Vaata lisa ja registreeru Tallinna Rahvaülikooli e-kursusele “Jäätmeteta eluviisi alused, meetodid ja rakendused”
On selge, et enamik eestlasi hoolib keskkonnast. 80% meist peab ennast keskkonnateadlikuks, 95% tunneb keskkonda puudutava teabe vastu huvi ja 83% on tundnud muret mõne keskkonnaprobleemi pärast, selgub hiljutisest Keskkonnaministeeriumi ülevaatest.
Hoolivuse ja tegude vahel on aga käärid: muretsetakse prügi pärast, kuid ei koguta jäätmeid liigiti; ei vähendata ostlemist ja liha tarbimist; pooled eestlastest ei söö eelmise toidukorra jääke ning kliimaga seotud probleeme tähtsustame Euroopa Liidu (EL) riikidest kõige vähem.
Negatiivsusega muutusi ei saavuta
Olgem ausad, keskkonnaprobleemid ongi keerulised süsteemsed sasipuntrad, mida tavalisel inimesel on õhust keeruline lahti harutada. Kui esitame negatiivset infot (numbrid, surevad loomad jne), siis see võib hoopis pärssida tegutsemistahet. Negatiivsest tõmbutakse eemale: maailm on hukas ja mina üksainus inimene ei saa midagi teha.
Samuti ei tööta tegevuste “ära tee seda” ja “jäta end sellest ilma” stiilis nimekirjaga lajatamine.
Ükskõik millise inimesel muidu sümpaatse hea harjumuse puudumise põhjused võib kokku võtta nii: (1) see ei ole antud hetkel prioriteet ja sellega pole tegeletud, (2) muu elu võtab juba palju ajalist ressurssi, (3) puuduvad oskused ja teadmised, (4) tegevus ei ole automaatseks muutunud.
Igapäevaselt soovitatakse meil juba nii paljudele asjadele mõelda: hoia häid sotsiaalseid suhteid, õpi ja tööta hoolega, tee trenni, söö tervislikult, mediteeri, loe raamatuid, hoia kodu korras, hoolitse oma rahaasjade eest, ole hea sõber/elukaaslane/lapsevanem jne. Pole ime, et “ära tee seda” ja “jäta end sellest ilma” ei tööta.
Prügivaba teekond keskkonnasõbraliku ja lihtsama eluni
Jäätmeteta eluviisi uurimine ja sellega katsetamine on hea koht alustamiseks, sest selle poole püüdlejad räägivad, kuidas nad päriselt elavad ja hingavad keskkonnasõbralikkust. See toetab inimest tema isikliku elu parandamisel: tekitab juurde aega olulise tegemiseks, hoiab raha kokku, soodustab tervislikumat toitumist, kosutab hea tundega headest tegudest ning aitab paremini keskkonda hoida.
Erinevalt näiteks oma tarbimise süsinikujäljest või ökoloogilisest jäljest on meie mõju prügi vähenemise näol nähtav. Iseenda käitumist muutes, näiteks vähem pakendiprügi tekitades, hakkame paremini mõistma, mis imeloom see “keskkonnasõbralikkus” süsteemsel tasandil ikkagi on.
Sellel, kuidas inimene enda eest hoolitseb ja millised harjumused tal on, võib olla mõju tema lähedastele. Näiteks sotsioloogid Christakis ja Fowler (2007) tõestasid, et tihedas sotsiaalses võrgustikus on inimestel – õdedel, abikaasadel, sõpradel (eriti meestel) – oluline mõju teiste inimeste kehamassiindeksile. Teisisõnu on ülekaaluliste inimeste lähikondsete seas rohkem ülekaalulisi. Nad tegid järelduse, et ilmselt saaks seda nähtust ka tagurpidi keerata ja tervislike eluviiside käitumusliku nakkuse levitamisel ära kasutada.
See võiks teoorias olla üldistatav ka keskkonnasõbralikkusele ning minu isiklik kogemus ka seda näitab: lähedased muudavad sinu eeskujul aegamööda oma harjumusi.
Kui sind huvitab prügivaba elustiil ja teadlikud valikud, leiad rohkem infot blogist suletudring.ee, Bea Johnsoni raamatust “Jäätmeteta kodu” ja Tallinna Rahvaülikooli jäätmeteta eluviisi kursuselt.
Loe kursuse kohta lähemalt ja registreeru siin.
Loe ka seitset lihtsat soovitust, kuidas igaüks saab igapäevaselt tekkivat prügi vähendada
Tekst: Kristel Kont
