Kliima- ja keskkonnaprobleemidest räägitakse üha enam ning keskkonnateadlikkuse tõstmine on fookusesse kerkinud nii ühiskondlikus plaanis kui paljude jaoks meist ka isiklikul tasandil. Just seepärast alustasime Tallinna Rahvaülikoolis 2020. aasta sügisel loengusarjaga “Absurdist ratsionaalsuseni”, kus saab keskkonnateemadel arutada erinevate oma valdkonna ekspertidega. Seekord kas või oma kodus teetassi taga, kuna e-loengud toimuvad Zoomi vahendusel!
Vaata lähemalt ja registreeru loengusarjale “Absurdist ratsionaalsuseni”.
Millistel keskkonnateemadel räägime?
Loengusari toimub hetkel kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Iga kord on tähelepanu keskmes uued teemad, mida avavad oma valdkonna asjatundjad individuaalsete loengute ning ühise paneelarutelu käigus. Isegi kui mõni ekspert osaleb uuesti, avab ta järgmisel korral teema uusi nurki, nii et kuulama on oodatud ka varem osalenud.
Seekord teeme loengusarjas juttu järgmistel teemadel:
- Inimeste ja loomade erinevused ning kuidas on kujunenud inimeste suhtumine loomadesse (Tiit Maran)
- Miks on keskkonnaalaste otsuste tegemine meie jaoks psühholoogiline väljakutse (Grete Arro)
- Kas tasaarengu majandusmudel võiks pakkuda alternatiivi majanduskasvu ideaalile (Madis Vasser)
- Kuidas toimetavad looduses põlisrahvad – kas tasaarengu näide pärismaailmast? (Hendrik Relve)
Selleks et põneva tausta ja laiade teadmistega ekspertide vahel tekiks sünergia, lõpeb loengusari paneelaruteluga, kus moderaator Margo Loor SpeakSmartist aitab leida vastuseid loengusarja jooksul üles kerkinud küsimustele.
Keskkonnateadlikkuse tõstmine üksikisiku ja organisatsioonina
Loengusari “Absurdist ratsionaalsuseni” on osa Tallinna Rahvaülikooli keskkonnateemalistest kursustest, kus uurime keskkonnateadlikkuse praktiseerimist. Mitmed kursused on seejuures välja kasvanud just samast loengusarjast – näiteks kursus jäätmeteta eluviisist ja permakultuuri kursus.
Lisaks kursuste korraldamisele püüame keskonnateadlikumalt toimetada ka organisatsioona. Oleme sihiks võtnud rahvaülikooli igapäevase digijalajälje vähendamise, osalesime digikoristuspäeval, võimalusel kasutame paberkandjate asemel digilahendusi ja eelistame rohelisi teenusepakkujaid. Samuti peame silmas, et kingitused koostööpartneritele ja külalistele oleksid läbi mõeldud ja eelistatult kohalike tootjate või meie endi koolitajate käsitöö.
Muutused algavad väiksest arvust inimestest
“Absurdist ratsionaalsuseni” sarja varasemates loengutes on mitmed eksperdid välja toonud, et ühiskondlikud muutused algavad väiksest rühmast inimestest. Tiit Marani sõnul piisab ühiskonnas muutuse esilekutsumiseks sellest, kui 3-10% inimestest oma käitumist muudavad. Mõnede viidete kohaselt on murdepunkt, mis ühiskonnas muudatuse käivitab, 20% elanikkonna juures.
Ilmselt polegi nii tähtis, kui suur see protsent täpselt on, vaid see, et keegi positiivsed muutused käivitaks – vaid nii saavad need edasi kanduda ümbritsevatele inimestele. Ka meie saame olla nende seas, kes muutustele teed sillutavad ja keskkonnateadlikkust tõstavad!
Ootame sind eksperte kuulama ja kaasa arutlema loengusarjas “Absurdist ratsionaalsuseni”. Vaata lisainfot ja registreeru siin.
Vaata 2020. aasta sügisel toimunud loengusarja paneelarutelu videokokkuvõtet.
Foto: Mihkel Ernits
Autor: Kristel Kont
