Estonia pst 5a
630 6508  ∕  5690 1707

Vene tn 6
644 1149  ∕  5887 7165

Telliskivi 56
6733 965  ∕  5330 3390

info@kultuur.ee

Tallinna Rahvaülikool

Usume elukestvasse õppesse. Pakume teoreetilisi ja praktilisi kursusi erinevates eluvaldkondades.

Kontakt Liitu uudiskirjaga

Estonia pst 5a
630 6508  ∕  5690 1707

Vene tn 6
644 1149  ∕  5887 7165

Telliskivi 56
6733 965  ∕  5330 3390

info@kultuur.ee

Kontakt

Liitu uudiskirjaga

Kõik kursused

Keskkonnateemaline loengusari – absurdist ratsionaalsuseni

Oleme jõudnud uude geoloogilisse ajastusse – antropotseen – kus suurimaks keskkonna kujundajaks ei ole enam geoloogilised protsessid, vaid inimese tegevus. Seda ajajärku hakkab üha rohkem iseloomustama looduse stabiilsuse ja seaduspärasuste asendumine korrapäratusega. Oleme jõudnud olevikku, kus inimkond on võtnud looduselt nii söödavad, ehitatavad, põletatavad kui ka sulatatavad ressursid. Võib öelda, et märgatavalt rohkem muutusi on leidnud aset viimase sajandi jooksul kui 200 000 aasta pikkuse inimajaloo vältel. Sellest tulenevalt senised reeglid ja teguviisid enam ei päde, uues ajas on vaja ka uutmoodi valgustatud, mõtlevat, suhtuvat ja toimivat inimest.

Meie eesmärk on inimesi toetada, kutsuda kohale eksperdid, kes jagavad korrastatud ja samas piisavalt lihtsustatud informatsiooni, luua vestlusring ning algatada ühiskonnas debatt, et me hakkaks lõpuks mõistma, mis on tegelikult oluline.

Sarjaga alustasime sügisel 2020.


3. märts paneelarutelu: Kuidas jõuda absurdist ratsionaalsuseni?

Kuidas hakkab välja nägema ühiskonna tarbimistaseme kontrollitud (mitte kaoseline) vähenemine. Kuidas 3-10% ühiskonnast hakkaks teistmoodi mõtlema ja toimetama, et ülejäänud justkui iseeneslikult kaasa tuleksid?

Arutelus osalevad Tiit Maran, Grete Arro, Madis Vasser, Hendrik Relve, modereerib Margo Loor SpeakSmart.

10. märts Tiit Maran: Inimesest ja loomast: kohtumistest loomadega

Loengus mõtiskleb Maran inimese ja looma erinevuse üle. Kas meie liikide vahel üldsegi eksisteerib selgeid erisusi? Mis meie mõtteviisi on kujunemise taga ning milliseks on seejuures kujunenud inimlooma suhtumine endast erinevastesse loomadesse.

17. märts Grete Arro: Millest koosneb meie keskkonnateadlikkus?

Kas tunneme, et meil on “informeeritud nõusolek” selles osas, kuidas keskkonnamuutuste kompleks meid lähiajal mõjutama hakkab? Kas me oleme rahul rolliga, mida oleme selles mänginud? Kui me sellest rollist ise aru ei saa, siis miks? Keskkonnateadlikumaks muutumine inimeste seas, kes elavad läänelikus heaolumudelis, on tänase päeva suurimaid väljakutseid. Meil on vaja muuta seda, kuidas me täna ressursse tarbime, kui tahame, et tänase ühiskonna kokkukukkumine tabaks meid veidigi leebemalt. Igasugune teadlikkus, ka keskkonnateadlikkus ning vastav käitumine on olemuslikult seotud sellega, kuidas toimib meie psüühika ja kuidas psüühika õpib ja maailmast aru saab. Uurime, mis asi see keskkonnateadlikkus on, millest see koosneb, kuidas seda toetada ja kas see on üldse võimalik?

24. märts Madis Vasser: Tasaareng – kavandatult või kaootiliselt?

Arutleme, mida kätkeb endast lõputu kasvu paradigmale vastanduv alternatiivne majandusmudel nimega tasaareng (degrowth). Mis on selle idee plussid ja probleemkohad? Ja kuidas sinna uude elukorraldusse päriselt kohale jõuda – kas vabatahtliku kava järgi või läbi kaootiliste sündmuste? Kas viimasel juhul olekski enam tegu tasaarenguga? Juttu tuleb nii kasvu piiridest, turu “nähtamatust käest” kui ka tehnoloogilistest mitte-lahendustest. Loengu lõpuks on kuulajatel aga silme ees ehk ka laiade pintslitõmmetega pilt sellest, milline üks tasaarenev tulevik välja võiks näha.

31. märts Hendrik Relve: Kogemusi kokkupuudetest maailma põlisrahvastega

Aastakümneid väldanud huvi maailma põlisrahvaste vastu on viinud Hendrik Relvet erinevate mandrite põlisrahvaste juurde. Loengus iseloomustatakse nende rahvaste elatusviise, suhteid keskkonnaga ja maailmapilti. Erilist tähelepanu pööratakse loodusrahvastele, sellistele põlisrahvastele, kes oskavad leida kõik eluks vajaliku otse lähiümbruse loodusest.

 

Õppekavarühm – Keskkonnateadused
Tutvu õppekorralduse alustega

 


Loengusarjal osalenute tagasiside:

“Mind mõjutas positiivselt kuuldu, et 3-10% inimestest peab hakkama teistmoodi tegema, et ülejäänud kaasa tuleksid. Arvasin, et see protsent on suurem. See andis lootust ja inspireeris veelgi enam tegema ning keskkonda hoides ja taasluues elama.”

“Ma olin tõesti igast loengust väga vaimustunud. Väga huvitavad, asjalikud ja kasulikud. Võti seisneb mittetarbimises. Me peame mõistma, et me ei vaja nii palju asju ja me ei tohi nii palju tarbida.”

“Tohutult meeldis loengusari keskkonnapsühholoogia kohta – kui kaasahaarav ja põnev esitlus.”

“Tihti tahame olla nn ökoloogilised ja tervislikud, mõtlemata sellele, kui palju vahel selleks ressurssi kulub!”

“Plastmass on ka vihmavees, see on ikka päris karm. Marani n-ö siseinfo Eesti looduse muutuste kohta on ka uus teadmine. See ei ole üllatus, aga igalt poolt kumab läbi tõsiasi, et praegune luksuslik ohtra tarbimisega elukorraldus hakkab moel või teisel muutuma, varem või hiljem.”

“Pole ise küll suitsetaja, aga et inimesed viskavad konisid maha, kuna arvavad, et see on paber ja laguneb. Sellest tulenevalt arusaam, kui rumalad me ikka oleme ja kui vähe me praktiliselt teame loodushoiust ja keskkonna sõbralikust eluviisist. Me arvame eestlastena, et oleme rohelised ja teame palju, aga tegelikult meie teod räägivad teist keelt. Kust see “ah mind see ei puuduta” käitumine või siis üldse mõtlematu käitumine tuleb ja mida me saame teha, et me valgustuksime sel teemal? Jah, tõesti, koos me saame luua muutust ja see loodus on meie iga ühe asi nagu päriselt!”

“Aitäh! See loengusari oli väga huvitav ja silmiavardav, samas lootustandev ning julgustav. Ma oleksin nii tänulik, kui selliseid keskkonnateemalisi loenguid ja loengusarju veel tuleks.”

 

Aeg

kolmapäev
3. märts - 31. märts 2021
kell 18.00 - 19.30

Maht

10 tundi

Hind

kogu sari 30 €
üksikloeng 8 €

Koolitusjuht

Erena Reilent

5887 7165

erena.reilent@kultuur.ee

Asukoht

Vene tn 6

Vanalinna maja suur saal

ning veebikeskkond Zoom