Estonia pst 5a
630 6508  ∕  5690 1707

Vene tn 6
644 1149  ∕  5887 7165

Telliskivi 56
6733 965  ∕  5330 3390

info@kultuur.ee

Tallinna Rahvaülikool

Usume elukestvasse õppesse. Pakume teoreetilisi ja praktilisi kursusi erinevates eluvaldkondades.

Kontakt Liitu uudiskirjaga

Estonia pst 5a
630 6508  ∕  5690 1707

Vene tn 6
644 1149  ∕  5887 7165

Telliskivi 56
6733 965  ∕  5330 3390

info@kultuur.ee

Kontakt

Liitu uudiskirjaga

Kõik kursused

Keskkonnateemaline loengusari – absurdist ratsionaalsuseni

Oleme jõudnud uude geoloogilisse ajastusse – antropotseen – kus suurimaks keskkonna kujundajaks ei ole enam geoloogilised protsessid, vaid inimese tegevus. Seda ajajärku hakkab üha rohkem iseloomustama looduse stabiilsuse ja seaduspärasuste asendumine korrapäratusega. Oleme jõudnud olevikku, kus inimkond on võtnud looduselt nii söödavad, ehitatavad, põletatavad kui ka sulatatavad ressursid. Võib öelda, et märgatavalt rohkem muutusi on leidnud aset viimase sajandi jooksul kui 200 000 aasta pikkuse inimajaloo vältel. Sellest tulenevalt senised reeglid ja teguviisid enam ei päde, uues ajas ja muutunud keskkonnas on vaja ka uutmoodi valgustatud, mõtlevat, suhtuvat ja toimivat inimest.

Meie eesmärk on inimesi toetada, kutsuda kohale eksperdid, kes jagavad korrastatud ja samas piisavalt lihtsustatud informatsiooni, luua vestlusring ning algatada ühiskonnas debatt, et me hakkaks lõpuks mõistma, mis on tegelikult oluline.

Keskkonna sarjaga alustasime sügisel 2020.


29. september keskkonna loengusarja paneelarutelu

Arutelus osalevad Mihkel Kangur, Helen Orav-Kotta, Marian Nummert, modereerib SpeakSmart.

6. oktoober

Kõneleja selgumisel

13. oktoober Mihkel Kangur: Keskkonnast teadmisest keskkonnateadlikkuseni

Ökoloog ja Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur keskendub küsimusele, miks meil on vaja Eestis kliimamuutustesse tõsiselt suhtuda ja looduskeskkonna pärast muret tunda. Jutuks tulevad ka reaalsed sammud, millega saame Eesti looduse seisu parandada. Kangur räägib teadus- ja faktipõhiselt keskkonna olevikust ja tulevikust ning sellest, kuidas inimesed oma tegemiste ja tegemata jätmiste kaudu seda mõjutavad.

Otsime üheskoos vastuseid järgmistele küsimustele:

  • Millised on pakilised ja lahendamist vajavad keskkonnaprobleemid Eestis?
  • Kuidas sõltub meie laste tulevik meie tegemistest ja tegemata jätmistest?
  • Milliseid võimalusi pakub uus majandus?
  • Mida meist igaüks ise saab elurikkuse säilitamiseks ära teha?

20. oktoober Helen Orav-Kotta: Mere ja veekogude tervis

Veekogude kõigile nähtava pinna all on mitmekesine ja keeruline süsteem. Merede elurikkusest ja tervisest sõltub  Maa kliima, inimese tervis ja heaolu. Loengus tuleb juttu Eesti veekogude tervisest, inimtekkelistest keskkonnaprobleemidest, näiteks, mereprügiprügist, mikroplastist, ravimitest, keskkonnakeemiast, aga ka kalandusest. Lootustandev on, et igaüks meist saab iga päev teha keskkonna suhtes vastutustundlikumaid valikuid, hoolitsedes samal ajal ka iseenda parema tervise eest.

27. oktoober Marian Nummert: Elurikkus = ära pane kõiki mune ühte korvi!

Liigirikas taimekooslus toidab mullaelustikku teisiti kui monokultuurne põld või õitevaene muruplats. Mida liigi- ja geenirikkamad kooslused, seda tõenäolisemalt leidub neid, kes saavad hakkama muutuvates tingimustes. Kas me oskame hoida liigirikkust ja seda enda ligi kutsuda siis kui enne meid on tehtud karuteeneid? Permakultuur ehk loodusest lähtuv mõtlemise ja kujundamise viis aitab leida niidiotsi ja õppida tundma looduse loogikat. Kõige kindlam liitlane siin planeedil on loodus. Inimene saab olla liigirikkuse toetaja ja kasulik karjane – arutame, kuidas täpsemalt!

Tallinna Rahvaülikoolis toimub keskkonna loengusari

Varasema keskkonna loengusarja paneelarutelu. Foto: Mihkel Ernits

Õppekavarühm – Keskkonnateadused
Tutvu õppekorralduse alustega

 

Loengusarja toetab  Keskkonnainvesteeringute  Keskus


Varasematel keskkonna loengusarjadel osalenute tagasiside:

“Mind mõjutas positiivselt kuuldu, et 3-10% inimestest peab hakkama teistmoodi tegema, et ülejäänud kaasa tuleksid. Arvasin, et see protsent on suurem. See andis lootust ja inspireeris veelgi enam tegema ning keskkonda hoides ja taasluues elama.”

“Ma olin tõesti igast loengust väga vaimustunud. Väga huvitavad, asjalikud ja kasulikud. Võti seisneb mittetarbimises. Me peame mõistma, et me ei vaja nii palju asju ja me ei tohi nii palju tarbida.”

“Tohutult meeldis loengusari keskkonnapsühholoogia kohta – kui kaasahaarav ja põnev esitlus.”

“Tihti tahame olla nn ökoloogilised ja tervislikud, mõtlemata sellele, kui palju vahel selleks ressurssi kulub!”

“Plastmass on ka vihmavees, see on ikka päris karm. Marani n-ö siseinfo Eesti looduse muutuste kohta on ka uus teadmine. See ei ole üllatus, aga igalt poolt kumab läbi tõsiasi, et praegune luksuslik ohtra tarbimisega elukorraldus hakkab moel või teisel muutuma, varem või hiljem.”

“Pole ise küll suitsetaja, aga et inimesed viskavad konisid maha, kuna arvavad, et see on paber ja laguneb. Sellest tulenevalt arusaam, kui rumalad me ikka oleme ja kui vähe me praktiliselt teame loodushoiust ja keskkonna sõbralikust eluviisist. Me arvame eestlastena, et oleme rohelised ja teame palju, aga tegelikult meie teod räägivad teist keelt. Kust see “ah mind see ei puuduta” käitumine või siis üldse mõtlematu käitumine tuleb ja mida me saame teha, et me valgustuksime sel teemal? Jah, tõesti, koos me saame luua muutust ja see loodus on meie iga ühe asi nagu päriselt!”

“Aitäh! See loengusari oli väga huvitav ja silmiavardav, samas lootustandev ning julgustav. Ma oleksin nii tänulik, kui selliseid keskkonnateemalisi loenguid ja loengusarju veel tuleks.”

 

Aeg

kolmapäeviti
29. september - 27. oktoober 2021
kell 18.00-19.30

Maht

10 tundi

Hind

kogu sari 15 eurot
üksikloeng 8 eurot

Koolitusjuht

Erena Reilent

5887 7165

erena.reilent@kultuur.ee

Asukoht

Vene tn 6

II korruse saal ja veebikeskkond Zoom