Estonia pst 5a
630 6508  ∕  5690 1707

Vene tn 6
644 1149  ∕  5887 7165

Telliskivi 56
6733 965  ∕  5330 3390

info@kultuur.ee

Tallinna Rahvaülikool

Usume elukestvasse õppesse. Pakume teoreetilisi ja praktilisi kursusi erinevates eluvaldkondades.

Kontakt Liitu uudiskirjaga

Estonia pst 5a
630 6508  ∕  5690 1707

Vene tn 6
644 1149  ∕  5887 7165

Telliskivi 56
6733 965  ∕  5330 3390

info@kultuur.ee

Kontakt

Liitu uudiskirjaga

Kõik kursused

Keskkonnateemaline loengusari – absurdist ratsionaalsuseni

Oleme jõudnud uude geoloogilisse ajastusse – antropotseen – kus suurimaks keskkonna kujundajaks ei ole enam geoloogilised protsessid, vaid inimese tegevus. Seda ajajärku hakkab üha rohkem iseloomustama looduse stabiilsuse ja seaduspärasuste asendumine korrapäratusega. Oleme jõudnud olevikku, kus inimkond on võtnud looduselt nii söödavad, ehitatavad, põletatavad kui ka sulatatavad ressursid. Võib öelda, et märgatavalt rohkem muutusi on leidnud aset viimase sajandi jooksul kui 200 000 aasta pikkuse inimajaloo vältel. Sellest tulenevalt senised reeglid ja teguviisid enam ei päde, uues ajas on vaja ka uutmoodi valgustatud, mõtlevat, suhtuvat ja toimivat inimest.

Meie eesmärk on inimesi toetada, kutsuda kohale eksperdid, kes jagavad korrastatud ja samas piisavalt lihtsustatud informatsiooni, luua vestlusring ning algatada ühiskonnas debatt, et me hakkaks lõpuks mõistma, mis on tegelikult oluline.

Loenguõhtutel osalemine on tasuta, kuid palume eelnevalt registreerida.

 


7. okt paneelarutelu

Osalevad Grete Arro, Lennart Lennuk ning Marian Nummert. Arutelu modereerib Margo Loor SpeakSmartist.

14. okt Grete Arro: Millest koosneb meie keskkonnateadlikkus?

Kas tunneme, et meil on “informeeritud nõusolek” selles osas, kuidas keskkonnamuutuste kompleks meid lähiajal mõjutama hakkab? Kas me oleme rahul rolliga, mida oleme selles mänginud? Kui me sellest rollist ise aru ei saa, siis miks? Keskkonnateadlikumaks muutumine inimeste seas, kes elavad läänelikus heaolumudelis, on tänase päeva suurimaid väljakutseid. Meil on vaja muuta seda, kuidas me täna ressursse tarbime, kui tahame, et tänase ühiskonna kokkukukkumine tabaks meid veidigi leebemalt. Igasugune teadlikkus, ka keskkonnateadlikkus ning vastav käitumine on olemuslikult seotud sellega, kuidas toimib meie psüühika ja kuidas psüühika õpib ja maailmast aru saab. Uurime, mis asi see keskkonnateadlikkus on, millest see koosneb, kuidas seda toetada ja kas see on üldse võimalik?

21. okt Tiit Maran: Inimesest, kultuurist ja keskkonnast

Praeguse kriisi lahtimõtestamiseks on vaja teha sissevaade inimese olemusse, globaalse kultuuri tekkeloosse. See annab võimaluse mõista hetkel algjärgus oleva kriisi olemust ning ka tegelikku keerukust. Maran vaatleb olukorda üleilmsel tasemel, seejärel mõtiskleb, kuidas tänapäeva tsivilisatsioon on jõudnud praegusesse olukorda ning lõpetuseks proovib kaardistada meie ees olevaid väljakutseid.

28. okt Marian Nummert: Mis sest mullast?

(Ruja “Ei mullast”: “Ei mullast sul enam ei olegi suurt lugu kui kõndima õpid parkettide pääl?”)

Kumb oli enne, kas taimed või muld? Vaatleme kuidas suhestuda meie elu alustalaga, toidulaua katjaga ja kultuuri vundamendiga. Mulla harimise tarkused üle maakera on läbi aastatuhandete olnud väga erinevad ning andnud ka erinevaid tulemusi – siiani kestvaid külluslikke muldi kui ka tsivilisatsioonide hukku. Kuidas suhestuda mullaga oma aias, ühisruumis või kaubanduskeskuses praeguses aegruumis? Uurime kuidas toetada mullatekkeprotsesse ning ulatada loodusele sõbra käsi.

4. nov Lennart Lennuk: Salakaval mikroplastik meie ümber ja toidulaual – probleemist lahendusteni

Plastik on tänapäeval üks levinumaid materjale, mida kasutame laialdaselt oma igapäevaelus, kuid mida me selle mõjust keskkonnale ja tervisele teame? Üheks kuumimaks teemaks jäätmete maastikul on mikroplast – imepisikesed, silmnähtamatud plastiosakesed, mis asuvad tänaseks päevaks juba pea kõikjal keskkonnas. Me kasutame seda igapäevaselt riideid kandes, arvuteid ja telefone käsitledes, toiduaineid ostes ja paraku ka süües. Suur osa meie kasutavast plastist jõuab aga keskkonda ja seda selliste teede kaudu, mille peale ei pruugi tullagi – riideid pestes, kosmeetikat kasutades, jalgpalli mängides, autoga sõites, värvimistöid tehes ja mitmeid muid teid pidi. Silmale nähtamatuid plastosakesi leidub tänaseks nii mullas, õhus, kui vees ka üle maailma. Kust tuleb mikroplast ja kuhu kaob keskkonna ja inimese tervis – seda uurime rahvaülikoolis.

11. nov Liisa Aavik: Kuidas mitte uppuda prügisse?

Jäätmeteta eluviisi loengus tutvume sellega, kuidas on teoreetiliselt võimalik enda tekitatava prügi kogus nulli lähedale viia. Räägime 5K reeglist (keeldu, kärbi, korduskasuta, käitle, komposti) ning igaüks saab rohkete nippide toel endale teha isikliku arengukava: mida teen juba hästi, mida saaksin veel parandada. Vaatame ka veidi suuremaid süsteemseid lahendusi, kuidas maailmas ettevõtted jäätmevabadust lihtsaks muudavad, et anda julgustust oma ettevõtliku ideega lahenduste loomiseks.

 

Õppekavarühm – Keskkonnateadused
Tutvu õppekorralduse alustega

Aeg

kolmapäev
07. oktoober - 11. november 2020
kell 18.00 - 19.30

Maht

12 tundi

Hind

tasuta

Koolitusjuht

Erena Reilent

5887 7165

erena.reilent@kultuur.ee

Asukoht

Vene tn 6

2. korruse saal

vajadusel veebis