Töötoas tutvustame Prantsusmaal 18. sajandil alguse saanud juveelide joonistamiseks kasutatavat tehnikat le gouaché, mis on juveelimajades siiani au sees.
Le gouaché nimetust ei kasuta me lihtsalt peenutsemiseks. Seda prantsuskeelset sõna kasutatakse ka inglise keeles ja eestikeelse termini võiksimegi ühiselt välja mõtelda.

Töötoa jaoks ette valmistatud abstraktne struktuur võimaldab osaleda ka neil, kel puudub akadeemiline joonistusoskus.

Tunnis arendame oma keskendumisvõimet ja mõtleme hinna ning väärtuste üle, arendades oma kriitilist meelt. Laiendame ka oma silmaringi juveeliajaloost.

Töötoas osalenu:

• oskab oma tähelepanu paremini kontsentreerida ja saab aru, et kiirustamisel pole mõtet,
• sai algteadmisi briljantide joonistamise meetodist,
• sai teada, kuidas tekkisid esimesed teemandid
• ja teab, kes oli see 15. sajandi naissoost suunamudija Euroopas, kellele oli lubatud briljantsõrmust kanda, samuti seda, miks Dürer ja Botticelli oma teostel juveele nii täpselt kujutasid.

Mida tehakse?

Töötoas joonistame läbi kaks erinevat lihvi ja saame aru, miks valgus briljandile nende lihvide puhul just nii langeb. Oma tööd alustame kõige lihtsamatest lihvidest.
Tutvume lihvide terminoloogiaga ja nende ajaloo ning sümboolikaga.
Joonistame etapiviisiliselt valmis ühe briljandi, kasutades selleks samu vahendeid nagu juveelimajadki.

Tunni lõpuks on igaüks saanud valmis ühe paberile joonistatud briljandi.

Töövahendid

Kohapeal on:

• hall paber 250 grammi,
• spetsiaalne guašš juveelide joonistamiseks,
• hajutamispliiatsid,
• lehed erinevate lihvide harjutamiseks.

Kaasa tuleb võtta:

• väga peenike pintsel, soovitavalt Raphaël 0/6,
• üks väiksemat sorti akvarellipintsel,
• võimalikult pehme harilik grafiitpliiats,
• väike klaasist veenõu (sobib ka tavaline viinapits).

Õppekavarühm – Kujutav kunst ja kunstiteadus
Tutvu õppekorralduse alustega