Aprilli lõpus alustame taas jäätmevaba elustiili kursusega, kus uurime Liisa Aaviku juhendamisel, kuidas igapäevaselt keskkonnasõbralikumaid valikuid teha. Seekord toimub koolitus e-kursusena ning osalema on oodatud huvilised üle Eesti.
Sügisel esmakordselt toiminud kursus sai väga positiivse tagasiside. Blogipostituses räägime lähemalt, mis sügissemestril osalejad koolitusele tõi, millised olid nende muljed, ja küsime juhendaja Liisa Aavikult, miks jäätmete teema oluline on.
Vaata lisa ja registreeru kursusele “Jäätmeteta eluviisi alused, meetodid ja rakendused”.
Esimene samm keskkonnateadlikkuse suunas
“On selge, et enamik eestlasi hoolib keskkonnast, kuid paraku näitavad uuringud, et hoolivuse ja tegude vahel on sageli käärid,” räägib kursuse juhendaja Liisa Aavik. “Olgem ausad, keskkonnaprobleemid ongi keerulised süsteemsed sasipuntrad, mida tavalisel inimesel on õhust keeruline lahti harutada.”
Jäätmeteta eluviisi uurimine ja sellega katsetamine on Liisa sõnul hea esimene samm oma keskkonnateadlikkuse suurendamisel. Erinevalt näiteks oma tarbimise süsinikujäljest või ökoloogilisest jäljest on meie mõju jäätmete vähenemise näol nähtav. “Iseenda käitumist muutes, näiteks vähem pakendit tekitades, hakkame paremini mõistma, mis imeloom see “keskkonnasõbralikkus” süsteemsel tasandil ikkagi on,” ütleb Liisa.
Samuti on jäätmevabal elustiilil rida positiivseid kaasmõjusid. “See toetab inimest tema isikliku elu parandamisel: tekitab juurde aega olulise tegemiseks, hoiab raha kokku, soodustab tervislikumat toitumist, kosutab hea tundega headest tegudest ning aitab paremini keskkonda hoida,” kirjeldab ta.
Igapäevased keerulised valikud
Looduslähedane lapsepõlv, laste sünd, kliimamuutuste teemaline diskussioon meedias, National Geographicust mällu sööbinud fotod prügisaartest, igapäevaselt tekkiv prügikogus ja e-poest tellitud ülepakendatud toidukaup… need on mõned ajendid, millega kursusel osalejad oma huvi teema vastu selgitavad.
“Kuna olen läbi elu suure lugemusega olnud, siis raamatutest on tulnud minu looduslähedane maailmavaade,” selgitab Erika. “Mul on selline tunne, et mul on raiskamise etapp vahele jäänud ja jätkan lapseeast tuttavat elulaadi, kus tuli õppida tegema nii meeste kui naiste töid ning kõigega väga kokkuhoidlik olema. Palju olen käinud paadimatkadel ja seegi minimalism on väga õpetlik olnud. “
Kuidas aga ikkagi teha meie tarbimisühiskonnas valikuid, mis oleksid keskkonnale head? Seda enam, et mis on hea loodusele, on üldjuhul hea ka tervisele ning sageli ka rahakotile. Jäätmevaba eluviisi kursus on hea koht, kus just nendele küsimustele vastused leida.
Võimalus oma tarbimisharjumused läbi mõelda
“Kursus andis hea võimaluse oma harjumustes inventuur teha, reaalse pilguga otsa vaadata oma jäätmete ja tarbimise korraldusele ning leida võimalused nii jäätmete vähendamiseks kui ka nende tekke ennetamiseks,” kirjeldab Evelin. “Kõige olulisem oskus, mille omandasin, on toote elutsüklile mõtlemine – mis oli vaja selle asja tootmiseks, kuidas see keskkonda mõjutas, mis oli vajalik selle müügiks, mis tarbimiseks ja mis jäätmetena käitlemiseks,“ räägib ta.
“Kursus aitas mõista, et asju saab paremini teha isegi siis, kui olen üle kümne aasta (enda meelest hästi) prügi sortinud, ei viska jäätmeid loodusesse ega osta iga kuu uusi rõivaid,” lisab Merilin.
Mitmed osalejad tõid välja, et lisaks uutele teadmistele andis kursus võimaluse mõttekaaslasi leida ja nendega kogemusi jagada. See on eriti tänuväärt juhul, kui enda pereliikmete või sõprade seas säästlik mõtteviis veel levinud pole.
Samas võivad meie harjumused mõjutada meid ümbritsevaid inimesi. “Minu isiklik kogemus näitab: lähedased muudavad sinu eeskujul aegamööda oma harjumusi,” teab Liisa. Samuti võib olla võimalik teadmisi ja põhimõtteid lisaks kodule rakendada töökeskkonnas.
Mis motiveerib jäätmevabaduse poole püüdlema?
Mis aga üldse motiveerib jätkusuutlikult mõtlema ja elama? “Motiveerivad vastutustunne ja lootus, et igaüks saab olukorda parandada. Samuti usk sellesse, et materiaalne heaolu ei saa olla saavutatud mis tahes hinnaga,” toob välja Merilin.
Samuti innustavad teda positiivsed eeskujud: “Nii inimesed, kes mõistavad, et rikkus ja õnn ei tähenda lõputut tarbimist, kui ka pakendivabadust toetavad ettevõtted, kes juba praegu teevad ära suure töö.”
Katarina sõnul on jätkusuutlikult ja jäätmevabalt elades elu lihtsam, tervislikum ja odavam. “Tarbides vähem asju, ei pea ma kulutama aega ja energiat nende korrastamisele. Kulutan oma raha elamustele. Nagu kõik teised emad, tahan ka mina oma lapsi kõige halva eest kaitsta. Seepärast vaatan hoolega kas ja millist kosmeetikat, kodukeemiat kasutan, millist toitu ostan. Nii tegutsedes hoian nii enda pere kui ka keskkonna tervist.”
“Asi on selles, kuidas me jäätmevabaduse teemasse suhtume – kas see kõnetab meid ja me proovime midagi ette võtta, või pigistame silma kinni,” võtab Tuuli teema kokku.
Jäätmevaba eluviisi kursus Tallinna Rahvaülikoolis
Kursus “Jäätmeteta eluviisi alused, meetodid ja rakendused” toimub kevadsemestril üks kord nädalas (korraga 1,5 tundi) kuue nädala jooksul. Vaata lisa ja registreeru kursusele.
Vaata kõiki kevadsemestri kursuseid Tallinna Rahvaülikoolis.
Loe ka Liisa Aaviku blogipostitust, miks on oluline jäätmevabadusest ja keskkonnateadlikkusest rääkida.
Foto: Liisa Aavik
Tekst: Kristel Kont
