Permakultuuri disainer Marian Nummert: jäta sel kevadel aiamaa üles kaevamata, sest nii aitad mullaelustikku, kelle abil kasvavad terved ja tugevad taimed
Marian Nummert jagab järgnevalt oma teadmisi permakultuurist, mis on hea viis aednikule oma töid lihtsamalt ja nutikamalt planeerida. Samas võib see olla lahenduseks ka põletavatele ühiskondlikele probleemidele nagu elurikkuse ja mullaviljakuse drastiline vähenemine.
Miks sind hakkas huvitama permakultuur?
Ma jooksin permakultuuri teemaga kokku rännates Mehhikos ja Kanadas aastatel 2008 ja 2009. Alguses see mind kohe ei kõnetanudki, kuigi nägin, et minu ümber oli palju sellest huvitatud inimesi. Samas hakkasin märkama erinevaid permakultuurseid lahendusi nii ühes, kui teises riigis. Kanada läänerannikul õnnestus mul mõnda aega vaadelda ühte parkla asemele rajatud kogukondlikku toidusalu. See meeldis mulle kohe, sest rändurina oli väga kosutav seal vahel mõni mari suhu pista või lihtsalt natuke vaikselt olla. Ajapikku hakkasin paremini aru saama, miks see nii eriline oli ning et see põhines permakultuuril.
Tulnud tagasi Eestise hakkasin uurima, kuidas siin selle teemaga on. Osalesin ühel kursusel Sänna Kultuurimõisas Rõuges, kust pall edasi veerema hakkas. Muutusin õppijast korraga ka teistele jagajaks. See pani mind muidugi veelgi rohkem teemaga edasi tegelema.
Pärast ülikooli ökoloogia õpinguid tundsin permakultuuri disaineri koolitust läbides, et minu senised teadmised ja kogemused omandavad uue tähenduse. Minu sees hakkas moodustuma terviklikum pilt sellest, kuidas loodus toimetab ja millised on meie võimalused loodusega koostöö tegemiseks. Sinna kõrvale olen ka põllumehe tütar ja
näen lähedalt, kuidas toimib toidu kasvatamine suuremal skaalal. Oleme isa ja vennaga aastaid debateerinud mulla ja taimekasvatuse teemadel ja kindlasti oleme kõik sellest palju õppinud.
Minu kirg avastada seda, kuidas loodus mulda kasvatab ja kuidas kõik maailmas on mullaga seotud, aina kasvab! Kuigi olen püüdnud tegeleda ka muude teemadega, jõuan ikka ja aina permakultuurini tagasi. Permakultuur eetilise disainisüsteemina on hea vundament, mille abil pidevalt areneda ja mille peale ehitada uusi teadmisi loodusest ja ühiskonnast.
Loe artiklit edasi Õhtulehe Kodu rubriigist
Vaata ka Tallinna Rahvaülikoolis toimuvat permakultuuri e-kursust “Permakultuur pole aiandus. Mis see siis on?”
Foto: Mihkel Nummert
