Tänapäeva maailmas muutub audiovisuaalne sisu üha populaarsemaks. Ainuüksi Youtube’i laaditakse igas minutis üle 500 tunni videosisu. Tundub lihtne võtta taskust mobiiltelefon ja hetke jäädvustama hakata. Ent kuidas teha seda kõiki käepäraseid tehnilisi võimalusi ära kasutades ja nii, et filmiklippi mahuks sõnum ja emotsioon, mis vaataja ekraani ette naelutab?
Tallinna Rahvaülikooli uuel kursusel “Ideest filmini” saavad kõik huvilised kolme laupäeva jooksul omandada baasoskused oma tööalaste või loominguliste filmiideede teostamiseks. Meie blogipostituses tutvustab juhendaja Jaanus Lekk lähemalt kursust ja enda tegemisi filmimaailmas.
Vaata lisa filmikursuse kohta Tallinna Rahvaülikooli kodulehel.
Kellele on kursus “Ideest filmini” mõeldud?
Kursus on suunatud kõigile inimestele, kes soovivad midagi filmida, olgu selleks dokumentaalne klipp või lühimängufilm või mõne sündmuse salvestus. Baasoskusi läheb vaja iga žanri viljelemisel.
Minu praktika on näidanud, et isegi kui kursusele tulija arvab, et teab niigi, kuidas filmida, üllatutakse siiski korralikult. “Ahhaa, sedasi ma ei osanudki vaadata ega mõelda,” on sagedane tagasiside osalejatelt.
Kas kursusel osalemiseks läheb vaja videokaamerat?
Ei, kaasaegsed nutitelefonid on niivõrd head, et kohati on raske vahet teha, kas materjal on salvestatud telefoni või videokaameraga.
Nii et kursusel põhioskuste omandamiseks on telefonist enam kui küll. Kuid nagu köögis on kokal erinevad noad, nii ka filmimaailmas. Kaameral on mitmeid eeliseid kõnekamaks pildikeeleks ja kel (video)kaamera kodus olemas, tasub see lisaks telefonile siiski kaasa võtta.
Kas filmikursus eeldab muu videotehnika või tasulise tarkvara olemasolu?
Otseselt mitte. Siiski, köögi analoogia juurde naastes enamasti keedame, aurutame, praeme ja maitsestame toitu, et see maitsemeeltele nauditavaks muuta. Samuti võib võtta kaamera ja jäädvustada hetki sellisena, nagu need on, kuid võimalus ja oskus heli ja valgust sättida teeb tulemuse oluliselt paremaks. Kas monteerida tasulise või vabavaralise tarkvara abil, on juba koka ja tema meisterlikkuse küsimus.
Milline on olnud Sinu enda teekond filmimaailmas?
Minu esimene kokkupuude kinoga oli umbes 4-aastaselt. Mu ema oli Kunda kinomaja direktor ja veetsin kinosaalis ohtralt aega, nii et sealne vaim(sus) imbus mu verre. Oma esimese filmi tegin 1992. aastal sugulaselt laenatud VHS-kassetiga videokaameraga. Loodusfilmi Lahemaa Rahvuspargi filmisin seejuures nii, et montaaži poleks vaja ‒ see tähendab, filmisin vaatamisväärsusi sellises järjestuses, nagu soovisin filmis näidata. See tõi mõistagi kaasa suured sõidukulud.
Esimene suurem filmitöö oli 2010. aastal Katrin Reimuse novellikogu ainel tehtud mängufilmi kassett “Õnnelikud inimesed”, mis jõudis lausa ETV linale. Aja jooksul olen teinud erinevaid projekte, lühifilme, reklaame ja töötanud TV3 Virumaa operaator-korrespondendina. Olen juhendanud ja kaasa löönud tudengifilmide tegemistel.
Samuti olen viimase kuue aasta jooksul taustanäitlejana osalenud kokku 27 kodumaises ja välismaises filmis, seriaalis ja reklaamis. Rolle on olnud seinast seina, kirurgist külamehe ja direktorist ususekti preestrini.
Võtteplatsil jälgin alati, kuidas teevad tööd profid: operaatorid, valgustajad, helitehnikud, kostümeerijad, grimeerijad, casting, kunstiosakond ja teised toetavad meeskonnad. Unustamatu kogemus oli neli päeva “TENETi” võtetel Linnahallis, mängides VIP-ruumis oligarhi. Jah, ma olen Hollywoodis käinud 🙂
Minu moto on: kino peab saama!
Kui soovid omandada filmitegemise põhioskused ja teostada filmikoolitusel päris enda lühifilmi idee, vaata lisa ja registreeru Tallinna Rahvaülikooli filmikursusele “Ideest filmini”.
