Vahelduseks oli rõõm kohtuda välismaalastega, kellele ei pea selgitama, mida tähendab rahvaülikool või vabahariduslik koolitus.

2023. aasta detsembrikuus külastasid Eesti rahvaülikoolide eestvedajad Erasmus+ õpirände projekti “Rahvaülikoolid õpivad koos 2.0” raames Austria rahvaülikoole.  Tegu on Eesti Rahvaülikoolide Liidu poolt ellu kutsutud projektiga – õppereisil oli koos liiduga esindatud Tallinna Rahvaülikool, Tartu Rahvaülikool, Kuressaare Rahvaülikool ja Jõgeva Rahvaülikool.

Kohe kodune tunne

Vahelduseks oli rõõm kohtuda välismaalastega, kellele ei pea selgitama, mida tähendab rahvaülikool või vabahariduslik koolitus. Rahvaülikoolide (Volkshochschule) traditsioon on Austrias tugevalt juurdunud ja tänased tulemused sellega seoses positiivselt kadestusväärsed.

Ilmestamaks pikka traditsiooni, siis näiteks nende rahvaülikoole ühendav katusorganisatsioon Verband Österreichischer Volkshochschulen (VÖV) (Adult Education Centres in Austria) loodi juba aastal 1950. Eestis toimus see aastal 2010, kui asutati Eesti Rahvaülikoolide Liit (ERL). Nii Austrias kui ka Eestis ulatub rahvaülikoolide eellugu 19. sajandisse, kuid on märkimisväärne, kuidas Austrias on loodud nii palju rahvaülikoole. Vanim, mis tänaseni tegutseb, on loodud 1905.

Teine mastaapsus ning killustatuse võlu ja valu

Kuigi liidu esindajad tunnistasid, et kõiki eritüübilisi rahvaülikoole ongi keeruline kokku lugeda, siis hinnanguliselt tegutseb neid üle Austria kokku 400 ja seda üle tuhandes asukohas. Kursustel osalemiste arv on aastas üle 500 000 korra, millele lisandub veel 300 000 osalemiskorda avalikes loengutes.

Rahvaülikoolid ja nende liidud on rahaliselt toetatud kohaliku, liidumaa ja föderaaltasandi poolt, et hoida õppimisvõimalusi kodulähedaste ja kättesaadavatena kõigile. Ent toetuse suurus ja tingimused sõltuvad siiski paljuski liidumaast, kus tegutsetakse. Seega pilt on väga kirju.

Rahvaülikoolide võimas assortii ühes linnas

Ainuüksi pealinnas tegutseb kokku 18 rahvaülikooli 45 asukohana, kuid siin tuleb silmas pidada, et Viinis elab ligi 2 miljonit inimest. Samal ajal suuruselt teine linn Graz on 339 810 elanikuga, sellest järgmine Linz aga 210 118 elanikuga.

Vaid Viin on suutnud tuua rahvaülikoolid ja veel teisedki hariduse tugitegevused ühise katuse alla – 2008. aastast tegutsetakse organisatsioonina Die Wiener Volkshochschulen. Nii on oluliselt hoogustatud ka nende koostööd – näiteks suudeti sarnaste kursuste pakkumise dubleerimist vähendada hakates teemasid planeerima käputäie piirkondade koostöös ja nii vähenes ärajäetavate kursuste kõrge protsent (nüüd 25%, varem 50% – Austrias tervikuna 20%, varem 60%).

Ka ainuüksi Viini rahvaülikoole kogu Eesti täiskasvanuharidusega võrrelda on paslik. 3000 koolitaja, 1050 töötajaga institutsioon suudab aastas korraldada 14 400 kursust ja 6200 üritust. Kursustel osalemisi oli 2022. aastal 125 200 ja üritustel 160 000. Lisaks veel 50 000 konsultatsiooni (karjääri- jm nõustamine). Umbes 10% kursustest toimub veebis, osalejaid on lisaks Austriale ka Saksamaalt, Šveitsist ja mujalt.

Tööd on tehtud ka selle nimel, et Viini rahvaülikoolide koolitusjuhid oleksid varustatud hea infosüsteemiga, mis aitab kokku hoida koolituskorralduslikule tööle kuluvat aega. Keskselt on üles ehitatud hea süsteem veebi- ja/või hüdriidõppe pakkumiseks – tõuke selleks andis muidugi puhkenud koroonakriis.

Võimekas mikrorahvaülikool pealinna varjus

Tegutseb aga ka väikseid pereettevõtteid meenutavaid rahvaülikoole, üks nendest asub Viini külje all, 20 000 inimesega väikelinnas Mödlingen. Konkreetselt selles koolis tegutsetaksegi juba põlvkondade kaupa – nende panus vabaharidusse oli aukartust tekitav ja südantsoojendav. Täpset lugu me selle taga ei tea, aga ehk annab sellest tunnistust ka asjaolu, et rahvaülikoolil on kohalikus veinirestoranis omanimeline laud, mida tähistab vastavasisuline tahvelplaat seinal.

1,5 töötajaga väikekoolis oli sügissemestril 1120 õppijat 160 kursusel, kuigi nenditi, et enne koroonat oli arv 1500 kandis. Kuna kursuste hinnad on pealinnast veidi odavamad, hüppavad nii mõnedki viinlased rongile ja võtavad osa Mödlingenis pakutavast.

Mödlingeni rahvaülikool tegutseb kohaliku koolimaja ruumides ja eraldi rendipinnal. Koolituste korraldamisel mõeldakse erinevatele sihtrühmadele – nt emad ja tütred koos jne. Kõlama jäi ka pidev koostöö piirkonda ümbritsevate (tööstus)ettevõtetega. Samas nentisid nad, et koostööd teevad rahvaülikoolid tagasihoidlikult, kuid rohkem kui varem.

Nende tegevust iseloomustab meie mõttes kogukonna- ja ettevõtluskeskuslik pool: ühiselt tehakse kultuurikäike surnuaedadele, koos on sõidetud Bratislavasse teatrisse, tehakse külaskäike erinevatesse ümbruskaudsetesse tööstusettevõtetesse jne. Tasapisi Viini suunas neelatavas ja vananevas linnas on rahvaülikoolil oma koht ka tööotsinguid toetavatel kursustel.

Veel sarnasusi ja erinevusi Eesti rahvaülikoolidega

Võrreldes Eestiga on üheks erinevuseks seegi, et Austrias tegutseb eritüüpi rahvaülikoole, sõltuvalt tegutsemispiirkonnast ja ajaloost. Meil õnnestus veel külastada rahvaülikooli nimega Favoriten, mis tegutseb Viini mõistes linna vaesemas ja ka suurema sisserännanud inimeste arvuga linnaosas. Nemad on oma tegevuses keskendunud just  noorematele ja sellele, et rahvaülikool oleks kui kogukonna kohtumispaik. Nii on tervitatav, et nende ruumides käib ka koos maletajate seltskond.

Muus osas tegutsetakse aga samade põhimõtete alusel nagu Eestiski. Ka neil on populaarsete teemade hulgas keeleõpe, tervis, kultuur ja kunst. Tähelepanu pööratakse veel kodanikupädevuste arendamisele ja demokraatiaharidusele. Austria rahvaülikoolide programmidest leidsime inspiratsiooni ja omajagu imestust/imetlust, mida kõike on võimalik korraldada – programmeerimine plokiahelal, taskuhäälingud edasijõudnutele, small-talk professionaalidele, huumorikursused, kriisiks valmistumine, roheteemad jne.

Eesti rahvaülikoolidega võrreldes pakuvad Austria rahvaülikoolid (sarnaselt meie täiskasvanute gümnaasiumidele) ka üldhariduse kursusi, et toetada katkenud kooliteega või sisserännanud inimeste hariduse omandamist.

Liidab püüdlus kvaliteedi hoidmisel

Nagu juba viidatud, siis on rahvaülikoolide rahastus sõltuv liidumaast. Alates 2011. aastast on suudetud aga kokku leppida üleriigilises kvaliteedisüsteemis – nimelt on rahastuse eelduseks nn Ö-sertifikaat. See määrab kvaliteedi loomisega seotud üldtingimused, kuid lisaks peavad koolid kasutama kindlat kvaliteedi hindamise mudelit/süsteemi.

Ka siin on pilt jälle kirju – erinevad koolid kasutavad erinevaid mudeleid, näiteks EduQua (Šveitsi täienduskoolituspakkujate kvaliteedisertifikaat), wien-cert (kvaliteedimärk Viinis tegutsevatele täienduskoolituspakkujatele), EFQM mudel (Euroopa kvaliteedijuhtimise sihtasutuse poolt väljaarendatud kvaliteedijuhtimise mudel) jne.

Nende kohta pärides, jäi tunne, et see teema ei ole Austria täiskasvanuhariduses nii kuum kui Eestis. Süsteemid on loodud, suured probleemid ammu seljatatud ja see käibki igapäevatöö juurde. Mõistagi väiksemates koolides tõdeti, et üksi või kahekesi tegutsedes tundub kvaliteedi hindamisega seotud paberitöö ebaproportsionaalne ja ka kulukas.

Veel põnevaid noppeid

Kuid laiemalt kvaliteedi teemadele ja rahvaülikooli tegutsemise põhimõtetele mõeldes, paistsid heade näidetena silma veel nii mitmedki tegevused liidu poolt.

• Nii näiteks pööratakse palju tähelepanu sellele, et rahvaülikoolides pakutav õpe ei oleks pseudoteaduslik. Selles osas on nt Viinis tegutsevatele rahvaülikoolidele ka oma juhend välja töötatud.
• Liit korraldab rahvaülikoolide eestvedajatele/personalile ühiseid arutelusid ühiskonnakriitiliste teemadega tegelemiseks. Koos arutatakse, kuidas teatud teemasid rahvaülikoolides käsitleda nii, et seeläbi oleks austatud kõik seotud osapooled ja arutelu põhineks dialoogile. Näiteks kuidas mõjutab Austria elanikke Ukraina-Venemaa sõda või Gazas taas eskaleerunud sündmused.
• Ka koolitajate ja koolitusjuhtide koolituse eest hoolitseb liit. Aga samuti ka liidu poolt initsieeritud organisatsioon LernRaum. Nii nagu Eestis, on ka Austrias õpetajate põud. Veelgi keerulisem on aga saada uusi õpetajaid/koolitajaid rahvaülikoolidesse õpetama. Senini on süsteem paljuski tuginenud muu põhitööga inimeste missioonitundele, osaliselt vabatahtlikele ja mitmekülgsetele vabakutselistele.
• Sümpaatne on veel see, et liit monitoorib/uurib õppijate mõtteid, tundeid, hoiakuid rahvaülikoolides õppimise suhtes. Ühe järjekordse sellise küsitluse käigus selgus, et õppijad kirjeldavad rahvaülikoolides õppimist läbi järgmiste märksõnade: rikastav, mõttekas, väärtuslik, mitmekülgne, sümpaatne.
• Kirsiks tordil – Austria on liidu eestvedamisel suutnud luua oma rahvaülikoolide arhiivi Österreichisches Volkshochschularchiv (Austrian Archives for Adult Education), mis aitab jutustada rahvaülikoolide edulugu. Seega on neil märkimisväärne kogus infot ja õppematerjale tehtud kursuste kohta. Aastad 1897-1984 on täielikult kaardistatud, üle 500 000 loengu ja kursuse. Nii teadsid nad öelda, et Austria rahvaülikooli loengus tuli Eesti jutuks 20. novembril 1915. Arhiiv on kuulutatud Austria kultuuripärandi osaks.
• Hoidmaks täiskasvanuhariduse/vabahariduse teemasid üldsusele aktuaalsena, valib liit selleks parimaid selleteemalisi tele- ja raadiosaateid ning annab tunnustused üle auhinnagalal, tehes koostööd rahvusringhäälinguga.

Mis mõtetega lahkusime?

Kokkuvõttes saime rahvaülikoolide esindajatena taaskord kinnitust, et vabahariduses on väärtust, midagi mida on raske sõnadesse panna kuid miski, mis liidab erinevatest ühiskonnakihtidest pärit inimesi ühte, lubab neil lävida ja seeläbi käsitleda ka ühiskonna valupunkte ning leida ühisosa.

Austrias on varakult riigi tasandil tehtud otsus toetada finantsiliselt vabahariduslikku õpet, et kõigil oleks ligipääs talle huvipakkuvale. Saime innustust jätkata ka Eestis tööd selle nimel, et kõigil oleks ligipääs vabahariduslikule õppele sõltumata sissetulekust.

Artikli koostasid Heleriin Jõesalu (Eesti Rahvaülikoolide Liidu tegevjuht) ja Aksel Lõbu (Tartu Rahvaülikooli kommunikatsiooni- ja IT-juht, Kunstikeskuse tiimijuht) koos õpirändes osalejatega. Õpiränne toimus projekti “Rahvaülikoolid õpivad koos” (ÕpiKo vol2) toel, mida kaasrahastas Euroopa Liidu programm Erasmus+.