Olen erialalt arhitekt, aga alati huvi tundnud ka kudumise ja heegeldamise vastu. Tuniisipisik jäi mulle külge algkoolist, kui meie käsitööõpetaja meile tuniisitehnikat õpetas. Tollal teati üldjuhul ainult lihtsilmust ja selle tehnika võimalused tundusid üsna piiratud, sestap polnud see tehnika ka eriti populaarne.

Pensionieas hakkasid mu näpud taas sügelema ning võtsin uuesti kudumise ja heegeldamise aktiivsemalt ette, äratasin endas ellu ka tuniisitehnika huvi ning endalegi üllatuseks avastasin selle lõpmatud võimalused. Arhitektina võlus mind tuniisitehnika arhitektuurne olemus – lihtsate võtetega mitmesuguste põnevate pindade loomise võimalus. Esialgu vaid enda jaoks uudishimu rahuldades avastasin uusi silmuseid, võtteid ja mustreid. Lõpuks osutusid oskused ja loodud näidiste materjal nii suureks, et otsustasin oma kogemusi ka teistega jagada ning panin 7 aasta praktika tulemused kokku käsiraamatuks „Loo oma tuniis. Tuniisitehnika arhitektuur“. Nüüd olen valmis oma oskusi ja teadmisi ka koolitustel jagama, et tutvustada tuniisitehnika võlu laiemalt ning peletada hirmud algul keerulisena tunduva, aga samas lihtsa tuniisitehnika ees.