Kursuse eesmärk on uurida pisut lähemalt kodumaist krimi- ja põnevuskirjandust, tuntud ja vähemtuntud autoreid, eeskujusid ja mõjutajaid. Otsime üheskoos vastuseid küsimusele – mis teeb ühest krimkast või põnevikust kvaliteetse ja kaasahaarava lugemisvara.
Kursus on mõeldud neile, kes hea meelega loevad krimikirjandust, kuid suhtuvad ettevaatlikult kodumaistesse krimkadesse ja põnevikesse. Kursuse fookus on eesti krimi- ja põnevuskirjandusel, kuidas on see ajas arenenud ning kes on olnud siinsete autorite suuremad mõjutajad. Kursuse käigus mõtestame lahti, millised on toimiva ja köitva krimiloo komponendid ning kuidas endale siinsete autorite poolt kirjutatu seast põnevat ja kaasahaaravat lugemist valida.
Esimesed pääsukesed, 1880–1940
Esimesel kohtumisel vaatame lähemalt kodumaise krimikirjanduse algusaastaid – kumb siis ikka oli esimene eesti krimikirjanik, kas Aleksander Trilljärv või Eduard Vilde? Kas Vilde „Musta mantliga mees“ on krimka või lihtsalt põnev jutt?
• Aleksander Trilljärv „Keev veri“;
• Eduard Vilde „Musta mantliga mees“;
• Richard Janno „Sinine ümbrik“;
• Elmar Valmre „Ennustus relval“.
Ajaloolise krimi võidukäik, 2010–2026
Teisel kohtumisel püüame jälile saada, kuidas kodumaise krimikirjandusturu lipulaevaks sai ajalooline krimikirjandus ning koos värvika detektiivide spektriga – keskajast lähiminevikuni.
• Indrek Hargla – Tallinna apteeker Melchior;
• Joel Jans – Rõngu pastor Lenz;
• Ain Kütt – Sagadi parun von Fock;
• Martin Kukk – vanemuurija Endel Kroll;
• Gert Kiiler – eradetektiiv Paul Johnson.
Naiskrimikirjandus, 1940–2026
Kolmandal kohtumisel pöörame tähelepanu eesti naiskrimikirjanikele, alates Valve Saretokist ja Herta Laipaigast, liikudes sammhaaval tänasesse päeva, kus ootavad lugejat ees Katrin Pauts, Ketlin Priilinn ja Birk Rohelend.
• Valve Saretok „Mõrv äikese ajal“;
• Katrin Pauts – saarte põnevikud;
• Eha Veem – leskede klubi juhtumid;
• Ketlin Priilinn – Rebecca Lindebergi kriminaalsari;
• Birk Rohelend – Gabriel Vanema ja Agnes Maramaa juhtumid.
Krimkade plahvatus, 1990–2026
Neljandal kohtumisel arutame, mis võib olla kodumaiste krimi- ja põnevuskirjanike arvu hüppelise kasvu taga. Millistes alamžanrites kirjutatakse? Mis teeb krimkast/põnevikust kvaliteetkrimka (-põneviku) ning kuidas seda ära tunda.
• Egert Anslan „407 karaati“;
• Taavi Kangur „Tapmise eelõhtu“;
• Martin Hook „Sitt päev“;
• Jaagup Mahkra „Vaarisa moodi“.
Kursusel osalenu on saanud ülevaate kodumaisest krimi- ja põnevuskirjandusest ning nende autoritest.