Kursuse eesmärk on uurida pisut lähemalt briti krimikirjandust ning otsida üheskoos vastuseid küsimustele: Kes? Keda? Miks? Millal? Kuidas? Kus?

Esimesel kohtumisel

vaatame lähemalt, kuidas kaasaegne krimikirjandus alguse sai, milline on klassikalise krimiloo struktuur, ajatelg, tegelased ja kuidas töötavad vihjed ning valevihjed. Uurime krimikirjanduse kuldajastut, toonaseid reegleid ja unustatud autoreid.

• Wilkie Collins „Naine valges“ ja „Kuukivi“;
• Arthur Conan Doyle, Sherlock Holmes;
• Briti Raamatukogu krimiklassika.

Teisel kohtumisel

püüame jälile saada, milles peitub Agatha Christie saladus. Kuidas on võimalik, et Agatha Christie lühijutud, romaanid ja näidendid köidavad lugejaid veel tänasel päeval? Uued Poirot’ ja Miss Marple’i lood.

• Miss Marple, Hercule Poirot, Tommy ja Tuppence jt;
• Sophie Hannah, uued Poirot’ romaanid;
• Miss Marple. Kaksteist uut lugu.

Kolmandal kohtumisel

heidame pilgu kaasaegsele briti krimikirjandusele, mis on väga selgelt mõjutatud Agatha Christie’st ja krimikirjanduse kuldajastust.

• Anthony Horowitz „Minu harakamõrvad“ ja „Kuulillemõrvad“;
• Jessica Fellowes „Mitfordide mõrvalood“;
• Caroline Graham, Lucy Foley, Ann Cleeves, Elly Griffiths jpt.

Kursus on mõeldud neile, kes hea meelega loevad krimikirjandust, kuid tahavad rohkem aru saada, kuidas krimikirjandusest on saanud miljoneid lugejaid paeluv kirjandusžanr. Kursuse fookus on briti krimikirjandusel, mis on kaasaegse krimikirjanduse üks tugevamaid alustalasid ja teerajajaid.

Kursuse käigus mõtestame lahti, millised on toimiva ja köitva krimiloo komponendid ning kuidas krimikirjanduse kuldajastu ning ennekõike Agatha Christie’ looming mõjutavad ka tänaseid autoreid.

Foto: Freepik

Õppekavarühm – kirjandus ja lingvistika
Tutvu õppekorralduse alustega